EKI keelekillud 2022: Eesti keel tänapäeval

Ühe linnapere õhtusöök Eesti iseseisvuspäeval 2020. aastatel. Tänapäeva keelepruugis on ohtralt võõrsõnu ja tsitaatlaene, samuti slängisõnu.
Tänapäeva eesti keelele on iseloomulik rahvusvahelistumine ning see, et keele eri kihistused - kirja- ja kõnekeel, üld- ja oskuskeel - segunevad igapäevakeeles üha enam. Alates taasiseseisvumisest on eesti keelde tulnud varasemast enam uuslaene ja tsitaatkeelendeid (puhtvõõrkeelseid muganemata sõnu ja väljendeid) tähistama uusi asju, mille jaoks oma keeles sõna ei ole. Võõrsõnu on tulnud ka juba olemasolevate sõnade kõrvale, nt sõna 𝑝𝑎𝑠𝑡𝑎 sõna 𝑚𝑎𝑘𝑎𝑟𝑜𝑛(𝑖𝑡𝑜𝑖𝑡) kõrvale.
Klipis kasutatakse muganenud vanemaid ja uuemaid noorteslängi sõnu ning kõnekeelsusi, nagu 𝑎𝑙𝑒, 𝑒𝑚𝑝𝑠, 𝑗𝑜𝑢, ℎ𝑎̈𝑛𝑔𝑖𝑚𝑎, 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑎𝑚𝑎, 𝑙𝑎𝑖𝑘, 𝑛𝑢𝑚𝑚𝑖, 𝑝𝑢𝑡𝑠𝑎𝑑, 𝑡𝑒𝑙𝑜, 𝑡𝑟𝑒𝑛𝑎, 𝑡𝑠̌𝑎𝑢, 𝑡𝑠̌𝑖𝑙𝑙𝑖𝑚𝑎, 𝑣𝑎̈. Esineb ka tsitaatkeelendeid, nagu 𝑏𝑦 𝑡ℎ𝑒 𝑤𝑎𝑦, 𝑐𝑎𝑝𝑝𝑢𝑐𝑐𝑖𝑛𝑜, ℎ𝑒𝑙𝑙𝑜, 𝑝𝑙𝑒𝑎𝑠𝑒, 𝑝𝑜𝑘𝑒́ 𝑏𝑜𝑤𝑙, 𝑤ℎ𝑎𝑡 𝑒𝑣𝑒𝑟 ja samuti moeväljendeid, nagu 𝑘𝑣𝑎𝑙𝑖𝑡𝑒𝑒𝑡𝑎𝑒𝑔 ja ℎ𝑒𝑎𝑑 𝑛𝑎𝑢𝑡𝑖𝑚𝑖𝑠𝑡.
Keel peegeldab ümbritsevat elu - uued nähtused on kaasa toonud uusi sõnu: 𝑖𝑛𝑓𝑟𝑎𝑗𝑜𝑜𝑔𝑎, 𝑘𝑢𝑙𝑙𝑒𝑟𝑑𝑎𝑚𝑎, 𝑚𝑎𝑛𝑑𝑙𝑖𝑝𝑖𝑖𝑚, 𝑙𝑎𝑘𝑡𝑜𝑜𝑠𝑖𝑣𝑎𝑏𝑎, 𝑝𝑖𝑚𝑒𝑝𝑜𝑜𝑑. Kõige uuemad mõisted nagu 𝑟𝑜𝑏𝑜𝑡𝑘𝑢𝑙𝑙𝑒𝑟 ei ole veel kõnelejalegi tuntud, nii on see asendatud mõistega, millega 𝑟𝑜𝑏𝑜𝑡𝑘𝑢𝑙𝑙𝑒𝑟 seostub: 𝑟𝑜ℎ𝑒𝑝𝑜̈𝑜̈𝑟𝑒. Algul IT-terminitena keelde tulnud sõnad ja väljendid nagu nt 𝑢̈𝑙𝑒𝑠 𝑙𝑎𝑎𝑑𝑖𝑚𝑎 on saanud igapäevaseks.
Teksti autor: Tiina Paet.
Osades: Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi.
Meeskond: René Vilbre, Ester Urbala, Karoliina Kull, Anu Lensment, Gristina Pahmann, Kaia Pihlak, Ants Martin Vahur, Karl Hallik, Tõnu Simm, Kristjan Süvaorg, Petr Sushkov, Ave Kuik, Gertrud Kinna, Heiki Soomre, Kertu Piits, Ando-Siim Kuldkepp, Danek Kaunissaare, Kairit Leibold, Gerly Tuisk, Helen Valkna.
Täname: Starship Technologies, Vilbel OÜ, Reserved, Reet Aus, Iris Janvier, Pirge Sildmaa.