EKI keelekillud 2022: Eesti keel 45 aastat tagasi

Õhtusöök pere keskis ühes Eesti väikelinnas naistepäeval 1970. aastate lõpul. Nõukogude ajale omases keelekasutuses esineb arvukalt vene laensõnu ja -väljendeid.
Nõukogude-aegne eesti keel erineb tänapäevasest eeskätt sõnavara poolest - öeldakse ju, et sõnavara on oma ajastu peegel. Kuna tollal oli eesti keel tugevas vene keele mõjuväljas, esinebki Nõukogude ajale omases keelepruugis eriti arvukalt just vene keelest tulnud laensõnu ja -väljendeid. Näiteks: 𝑘𝑎𝑚𝑚𝑎𝑖𝑗𝑎𝑎, 𝑘𝑎𝑚𝑜𝑟𝑘𝑎, 𝑘𝑒𝑓𝑖𝑖𝑟, 𝑘𝑖𝑠𝑠𝑒𝑙𝑙, 𝑘𝑜𝑙ℎ𝑜𝑜𝑠, 𝑘𝑜𝑝𝑖𝑘𝑎𝑠, 𝑚𝑎𝑖𝑘𝑎, 𝑚𝑎𝑛𝑛𝑒𝑟𝑔, 𝑚𝑎𝑠𝑢𝑢𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠, 𝑚𝑎𝑡𝑠𝑎𝑙𝑘𝑎, 𝑚𝑜𝑟𝑠𝑠, 𝑝𝑎𝑑𝑎𝑣𝑎𝑖, 𝑝𝑎𝑙𝑎𝑔𝑎𝑛, 𝑝𝑎𝑟𝑎𝑎𝑑𝑛𝑎, 𝑝𝑎𝑡𝑠𝑎𝑎𝑛, 𝑝𝑜𝑠𝑙𝑎𝑚𝑎𝑠𝑙𝑎, 𝑟𝑎𝑗𝑜𝑜𝑛, 𝑟𝑢𝑏𝑙𝑎, 𝑠𝑎𝑟𝑑𝑒𝑙𝑙, 𝑠𝑒𝑓𝑖𝑖𝑟, 𝑠𝑝𝑎𝑟𝑡𝑎𝑘𝑖𝑎𝑎𝑑, 𝑡𝑎𝑣𝑎𝑎𝑟, 𝑡𝑜𝑙𝑘𝑢 𝑜𝑙𝑒𝑚𝑎, 𝑡𝑟𝑢𝑢𝑝, 𝑢ℎℎ𝑎𝑎, 𝑣𝑜𝑡.
Paljud vene laenud olid kõnekeelsed, see tähendab, et neid kasutati omavahelistes vestlustes, kuid kirjakeelde need ei jõudnud. Näiteks: 𝑑𝑎𝑣𝑎𝑖, 𝑘𝑎𝑘𝑟𝑎𝑠𝑠, 𝑙𝑎𝑑𝑛𝑎, 𝑝𝑎𝑠𝑡𝑜𝑖, 𝑝𝑟𝑖𝑣𝑒𝑡, 𝑡𝑢𝑡𝑘𝑖𝑡, (𝑡𝑎̈𝑖𝑡𝑠𝑎) 𝑛𝑖𝑡𝑠̌𝑒𝑣𝑜𝑜. Vene keelest võeti üle ka tuletusliiteid, näiteks -𝑢𝑠̌𝑘𝑎 (𝐿𝑖𝑖𝑛𝑢𝑠̌𝑘𝑎). Teadlikus, haritud keelepruugis püüti venepärasustest siiski hoiduda.
Klipis esineb mõningaid just tollasele eluolule viitavaid väljendeid, nagu 𝑘𝑎𝑙𝑎𝑝𝑎̈𝑒𝑣, 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑜𝑙𝑙𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑖𝑔𝑎, 𝑙𝑒𝑡𝑖 𝑎𝑙𝑡 𝑠𝑎𝑎𝑚𝑎 või 𝑣𝑜𝑟𝑠𝑡𝑖𝑠𝑎𝑏𝑎. Kõik eesti keelde tulnud vene laenud ei ole aga pärit Nõukogude ajast. Naaberkeelena on vene keel olnud meile üheks laenukeeleks juba sadu aastaid ning nõnda on paljud algselt võõrast algupära sõnad meie keeles kodunenud ja omaseks saanud (nt 𝑘𝑎𝑝𝑠𝑎𝑠, 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑘𝑎𝑠, 𝑙𝑒𝑠𝑖𝑚𝑎, 𝑡𝑢𝑏𝑙𝑖). Siinses klipis on vanemaid vene laenusid veel näiteks sõna 𝑘𝑟𝑢𝑡𝑡𝑖𝑚𝑎.
Teksti autor Tiina Laansalu.
Osades: Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi.
Meeskond: René Vilbre, Ester Urbala, Karoliina Kull, Anu Lensment, Gristina Pahmann, Kaia Pihlak, Ants Martin Vahur, Karl Hallik, Tõnu Simm, Kristjan Süvaorg, Petr Sushkov, Ave Kuik, Gertrud Kinna, Heiki Soomre, Kertu Piits, Ando-Siim Kuldkepp, Danek Kaunissaare, Kairit Leibold, Gerly Tuisk, Helen Valkna.
Täname: Kadri Varblane, Pirge Sildmaa, A’la kostüüm.