Kuidas hindad praegust soome-eesti ja eesti-soome suunal tehtavate tõlgete aktiivsust? Kas tõlgitakse piisavalt või jääb siiski palju head ilukirjandust tõlkimata?
Tõlkijad on tõelised kultuuri- ja kirjandusesaadikud Eestis ja Soomes. Tänu nende algatustele, nende järjepidevale tööle palju tõlkekirjandust jääks ilmumata. Ühe sõnaga, mõlemat pidi on suur aktiivsus. Teine asi, kui palju nendest ettepanekutest üldse kirjastustes läbi löövad. Soomes mitte eriti palju. On rõõm näha, et paljud eesti kirjastused annavad väärt soome kirjandus välja isegi, kui suurt müügiedu oodata ei ole, Eesti turg on niikuinii väike. Eriti eesti kirjastajate puhul on näha nö head tahet soome kirjanduse kohta. Soome kirjastajad aga ainult puhtast sümpaatiast eesti kirjanduse vastu raamatuid välja ei anna; kirjastajad jäävad ellu ainult siis, kui nad saavad müügitulu. Soomes ei ole Kulkat, mis maksab raamatu väljaandmise kinni. Seega iga eesti raamatu ilmumine Soomes on äärmiselt hea uudis.
Ma arvan, et neid raamatuid on palju. Mul on hea meel, et minu lemmikuid on juba tõlgitud eesti keelde, nagu nt. Katja Kettu "Rose on kadunud" või Mia Kankimäki "Asjad mis panevad südame kiiremini põksuma" ja "Naised kellest ma mõtlen öösiti". Üks tugevamaid ja poeetiliseimaid lugemiskogemusi viimasel ajal on Johanna Venho romaan "Ensimmäinen nainen" (Finlandia nominent 2019), fiktiivne lugu Soome presidendi abikaasast, kirjanik Sylvi Kekkonenist ning skulptor Essi Renvallist, kes maatleb Sylvi skulptuuriga. Suvi 1966 ja kaks naist, nende sisemonoloogid kutsumusest ja naistele püstitaud sotsiaalsetest normidest, Sylvi puhul ka naise positsioonist kuulsa mehe varjus.
Kuidas hindad praegust soome-eesti ja eesti-soome suunal tehtavate tõlgete aktiivsust? Kas tõlgitakse piisavalt või jääb siiski palju head ilukirjandust tõlkimata?
Tõlkijad on tõelised kultuuri- ja kirjandusesaadikud Eestis ja Soomes. Tänu nende algatustele, nende järjepidevale tööle palju tõlkekirjandust jääks ilmumata. Ühe sõnaga, mõlemat pidi on suur aktiivsus. Teine asi, kui palju nendest ettepanekutest üldse kirjastustes läbi löövad. Soomes mitte eriti palju. On rõõm näha, et paljud eesti kirjastused annavad väärt soome kirjandus välja isegi, kui suurt müügiedu oodata ei ole, Eesti turg on niikuinii väike. Eriti eesti kirjastajate puhul on näha nö head tahet soome kirjanduse kohta. Soome kirjastajad aga ainult puhtast sümpaatiast eesti kirjanduse vastu raamatuid välja ei anna; kirjastajad jäävad ellu ainult siis, kui nad saavad müügitulu. Soomes ei ole Kulkat, mis maksab raamatu väljaandmise kinni. Seega iga eesti raamatu ilmumine Soomes on äärmiselt hea uudis.
Kas eelmise aasta soome kirjanduses on mõni teos, mis Sinu arvates peaks kindlasti ka eesti keelde (ja ka teistesse keeltesse) tõlgitama?
Ma arvan, et neid raamatuid on palju. Mul on hea meel, et minu lemmikuid on juba tõlgitud eesti keelde, nagu nt. Katja Kettu "Rose on kadunud" või Mia Kankimäki "Asjad mis panevad südame kiiremini põksuma" ja "Naised kellest ma mõtlen öösiti". Üks tugevamaid ja poeetiliseimaid lugemiskogemusi viimasel ajal on Johanna Venho romaan "Ensimmäinen nainen" (Finlandia nominent 2019), fiktiivne lugu Soome presidendi abikaasast, kirjanik Sylvi Kekkonenist ning skulptor Essi Renvallist, kes maatleb Sylvi skulptuuriga. Suvi 1966 ja kaks naist, nende sisemonoloogid kutsumusest ja naistele püstitaud sotsiaalsetest normidest, Sylvi puhul ka naise positsioonist kuulsa mehe varjus.
Vabandan, vale konto, siin Poetry Ride = Heidi Iivari