(:)kivisildnik: Ellujääämiseks on vaja säilitada terve mõistus
Вставка
- Опубліковано 1 кві 2022
- Kivisildnik jätkab eesti kultuuriruumi lahkamist ja erilise tähelepanu all on seltskond, kes seda kultuuriruumi rahastavad ja ühtlasi ka otsustavad, mis ilus ja mis ei lähe kohe mitte. Peaks saama selgemaks, miks presidentide vastuvõttudel ja laureaatide nimistutes troonivad naisteriietes meestena sündinud veidrikud ja miks koeratoitu sageli delikatessi pähe inimestele pakutakse. Saatejuht Andres Raid.
Väga mõistlik arutluskäik ! Tänud , et sain kaasa mõelda !
Braavo!!!
Nii just ma arvangi. Teistest ma ei oska rääkida, aga eestlste noorem põlvkond lihtsalt ei vaja enam ei kultuuri ega tulevikku.
😂😂😂😂 väga hea korralik asi
Oh, teid targutajaid. Tutvuge kõigepealt eesti keele riigieksamiga kui sellisega (rääkige vahelduseks nt kas või mõne eesti keele õpetajaga sellel teemal) ja tulge siis siia targutama ja protsentidega vehkima.
Kultuuri ja selle allakäigu osas olen täiesti nõus.
ja iga ex püstolreporter kaunistab elu
Nagu biibel ütleb : " Igal asjal oma aeg ". Nii ka kultuuriga , et kaua sa ikka positiivset kultuuri teed ja harrastad - käes ongi negatiivse kultuuri ja kultuuritegelaste aeg , kus maksavad vaid tõelised lollused ja perverssused . Noh , kuid see ei jää nii , nagu enne juba öeldud .... Kultuur ongi tegelikult see millega tegelikult elad , heaks kiidad või laidad . Piibli järgi on kõik omal kohal ja normis sest vaid Tema näeb suurt pilti tegelikust elust .
Kivisildnik võiks ise katsetamise mõttes järgmine aasta seda eesti keele riigieksamit tegema minna ja vaadata, mitu % ta sealt saab ka. Võin üsna suure summa peale kihla vedada, et see % ehk vast ületab napilt 60, kuid mitte mingil juhul rohkem. Ja seejärel võiks Kivisildnik huvi tundma hakata, et miks küll nii juhtus. Ehk siis ei vehi enam igal pool oma funktsionaalse lugemise ja protsentidega.
Uus põlvkond kirjanikke?!
Kas on mõtet luubiga teemat uudistada ja otsida nüansse, mis meid eristavad ja lahutavad.
Uus põlvkond on hukas ja vana alati parem?
Olen seda kusagil juba kuulnud.
Mis asi on kirjandus. Kirjandus on kommunikatsioon, kus isik edastab signaale vastuvõtjale.
Ajas muutuvad sidevahendid, Ning on iseenesestmõistetav, et Ka koopamaalingud, savitahtlid, papüüruserullid, paber asendatakse kaasaegsete kommunikatsiooniseadmetega.
Paberi asemel blogid meemid, romaanide asemel UA-cam kanalid.
Autor Saab edastada OMA mõtteid ja arusaamasid elust sekunditega, Ning levialaks on kogu planeet.
Samas tarbija Saab otsida just need mõttekaaslased või huvitavad subjektid sekunditega ilma et peaks sellega kaasnema metsalangetus, tselluloositehaserajamine, trükimasinate seadistamine ja postituvide poolt lugejateni taritud raamatud.
Võiks ju öelda, et lugemine on sisemonoloog, kuid miks inimkonna elektroonilises andmekogus loengu kuulamine peaks olema vähem- või surrogaatmonoloog.
Autor saadab signaali ja tarbija võtab vastu.
Ja sellisest filosoofilisest vaatenurgast lähtudes on autoreid tänapäeval rohkem kui iial varem.
Muidugi kvantiteedi ja kvaliteedi suhe on pigem pieteeditunde küsimus.