Saatejuhid võiks võrrelda, st. teha saate nt. Viiburi ja Narva hävingu kohta, kuigi linnade staatused ja saatused olid erinevad - Narva asus täpselt piiril, ja jäi ikkagi Eestile, Viiburi asust piirist väga kaugel ja ei jäänud Soomele. Aga see teema ei ole Eesti ajalooga muidugi väga otseselt seotud.
Tehniliselt oleks Narva linna taastamine suuremal või vähemal määral olnud võimalik. Nõukogude võim polnud sellest aga huvitatud. Narva endisi elanikke ei lubatud linna tagasi pöörduda. Vana Narva pidi maa pealt kaduma, asemele pidi tulema uus nõukogulik linn…
Ka Tallinnas 1941 ja 1944 marxistide poolt hävitatud ajaloolise osa taastamine oleks (tehniliselt)võimalik. Heaks näiteks on Poola kus taastati palju Varssavist ja teisteski linnadest.
Ilmselt tahtmise korral oleks võinud Narva vanalinn barokki stiilis üles ehitada. Kindlasti mitte sellisena nagu enne sõda oli aga stiliseeritud kujul. Paraku oli tibluškinite plaan linn eestlastevabaks muuta ning sovetidega mehitada. Nii see kestab tänase päevani, kuigi EV taasiseseisvumisest on möödunud 32 aastat.
@@tarvovaina2140 ülemine kommentaar väidab, et venelaste salakaval plaan on muuta Narva eestlastevabaks. Siin on siis kaks varianti, kas narvakad söövad eestlasi või eestlased ei taha ise Narvas elada. Ma kaldun arvama, et õige variant oleks see esimene.
Täiesti tõsi jutt, aga Eestis ju ainult üks linn , see on Tallinn. Väga kurb, et ei ole sellest aru saadud, nüüd on uhke vana Eesti linn venelaste linn 😢
Selle 1939-40 aasta teemaga on lihtne fakt: kui EW valitsus valinuks sõja, siis röögiksid (lõugaksid) täna teatud "ajaloolased" nii :"Päts ja Laidoner -lurjused, tõukasid rahva lootusetusesse sõtta, selle asemel, et rahumeelne tee valida ja oodata Saksa - NSVL sõja puhkemist".
@@tarvovaina2140 Mida pugelik alistumine siis eesti rahvale andis? Me ei tea, millega vastu hakkamine oleks lõppenud aga teame seda, et alistumisele järgnes läbi ajaloo suurim eesti rahva genotsiid. Eestlaste arv kodumaal langes 1950te lõpuks alla miljoni ning ei ole tänase päevani sõjaeelseks tõusnud.
Sa loe mida sellel teemal on kirjutanud- rääkinud niisugused mehed nagu Kalju -Johannes Jakobsoo, Harri Rent ja Paavo Loosberg. Ja soovitan siin mitte tulla küsima, et kes need veel on. Jõudis kohale? Ja nüüd peaküsimus - kas 1939 a. sündmused mõjutavad tänast rahvaarvu? 80 aastat hiljem? Peab ikka tase olema et seda nii sedastada.
Ja kui nende, omamaiste meeste arvamusest ei piisa siis võib lugeda mida on arvanud 1939-40 aastal Eestis toimunu kohta SOOME ajaloolased Seppo Zetterberg ja Max Jakobson.
Kudos! Jälle huvitav video ❤. Ei suuda oota teist osa Kiitos 👌🏻
Teine osa tuleb nädala pärast. 😉
@@MEIEAJALOOD olen positsoonil siis
Saatejuhid võiks võrrelda, st. teha saate nt. Viiburi ja Narva hävingu kohta, kuigi linnade staatused ja saatused olid erinevad - Narva asus täpselt piiril, ja jäi ikkagi Eestile, Viiburi asust piirist väga kaugel ja ei jäänud Soomele. Aga see teema ei ole Eesti ajalooga muidugi väga otseselt seotud.
Eesti keelega on vist kehvasti -meil öeldakse tänan.
Olen ka narvalane mäletan kõike.
Olen pärit Narvast.
Ilus linn ja inimesed. Oli põnev seda avastada.
Miks Narva linna või vanalinna ei taastatud?
Tehniliselt oleks Narva linna taastamine suuremal või vähemal määral olnud võimalik. Nõukogude võim polnud sellest aga huvitatud. Narva endisi elanikke ei lubatud linna tagasi pöörduda. Vana Narva pidi maa pealt kaduma, asemele pidi tulema uus nõukogulik linn…
See oleks isegi tänapäeval võimalik.....St. taasloomine.
Tõsi.
Ka Tallinnas 1941 ja 1944 marxistide poolt hävitatud ajaloolise osa taastamine oleks (tehniliselt)võimalik. Heaks näiteks on Poola kus taastati palju Varssavist ja teisteski linnadest.
Väga kurb, et tava kodanikud pidid skeemitajate pärast nii palju kannatama.
Et kui sügis 1939 oleks EW- NSVL sõda puhkenud siis oleks see kõik olemata jäänud või? Teil ikka mingi mõtlemisvõime on olemas?
@@tarvovaina2140 Selle kohta on samal kanalil video olemas...tasub vaadata.
Ilmselt tahtmise korral oleks võinud Narva vanalinn barokki stiilis üles ehitada. Kindlasti mitte sellisena nagu enne sõda oli aga stiliseeritud kujul. Paraku oli tibluškinite plaan linn eestlastevabaks muuta ning sovetidega mehitada. Nii see kestab tänase päevani, kuigi EV taasiseseisvumisest on möödunud 32 aastat.
Selle asemel rakendatakse propagandamasinat meie riigijuhtide vastu kes üritasid 1939 aastal vältida 1944 aasta sündmusi.
Täienduseks - tänasel "arvutiajastul" ei oleks see vanalinna taastamine tõesti mingi probleem. Ilmselt puudub selleks soov......
Enne teiste süüdistamist küsi iseendalt, miks sa ei koli Narvasse.
@@tarvovaina2140 ülemine kommentaar väidab, et venelaste salakaval plaan on muuta Narva eestlastevabaks. Siin on siis kaks varianti, kas narvakad söövad eestlasi või eestlased ei taha ise Narvas elada. Ma kaldun arvama, et õige variant oleks see esimene.
Täiesti tõsi jutt, aga Eestis ju ainult üks linn , see on Tallinn. Väga kurb, et ei ole sellest aru saadud, nüüd on uhke vana Eesti linn venelaste linn 😢
Selle 1939-40 aasta teemaga on lihtne fakt: kui EW valitsus valinuks sõja, siis röögiksid (lõugaksid) täna teatud "ajaloolased" nii :"Päts ja Laidoner -lurjused, tõukasid rahva lootusetusesse sõtta, selle asemel, et rahumeelne tee valida ja oodata Saksa - NSVL sõja puhkemist".
Milleks siis kaitsevägi? Päts ja Laidoner andsid lihtsalt Eesti ära. Reeturid!
@@ISPSREICHKas sul on himu see sõda täna ära sõdida? Võimalus on olemas....
@@tarvovaina2140 Mida pugelik alistumine siis eesti rahvale andis? Me ei tea, millega vastu hakkamine oleks lõppenud aga teame seda, et alistumisele järgnes läbi ajaloo suurim eesti rahva genotsiid. Eestlaste arv kodumaal langes 1950te lõpuks alla miljoni ning ei ole tänase päevani sõjaeelseks tõusnud.
Sa loe mida sellel teemal on kirjutanud- rääkinud niisugused mehed nagu Kalju -Johannes Jakobsoo, Harri Rent ja Paavo Loosberg. Ja soovitan siin mitte tulla küsima, et kes need veel on. Jõudis kohale?
Ja nüüd peaküsimus - kas 1939 a. sündmused mõjutavad tänast rahvaarvu? 80 aastat hiljem? Peab ikka tase olema et seda nii sedastada.
Ja kui nende, omamaiste meeste arvamusest ei piisa siis võib lugeda mida on arvanud 1939-40 aastal Eestis toimunu kohta SOOME ajaloolased Seppo Zetterberg ja Max Jakobson.