Kui Päts ja Laidoner oleks valinud sõja (1939)
Вставка
- Опубліковано 18 кві 2024
- Eesti ajaloo üks paeluvamaid küsimusi on see, kas 1939. aastal oleks Eesti Vabariik pidanud Nõukogude Liidu nõudmised sõlmida nn baaside leping tagasi lükkama. Teatavasti viis baaside lepingu sõlmimine lõppkokkuvõttes poole sajandi pikkusele okupatsioonile ning kohutavatele inimkaotustele. Kas südi vastuhakk stalinistlikule impeeriumile oleks neid kannatusi vähendanud või koguni suurendanud?
Kas Eestil oleks 1939. a üdini militariseeritud hiidriigiga sõdides olnud mingigi võimalus säilitada kas või osaline riiklik iseseisvus? Kuidas oleks võimalik sõjategevus kulgenud? Mida arvavad sõjanduseksperdid ning sõjaajaloolased? Teema üle on arutletud väga palju, selle kohta on kirjutatud suurel arvul raamatuid.
Tegemist on niiöelda alternatiivajalooga, rubriigist "Läinuks ajalugu teisiti". Eesti Vabariik valis 1939 sügisel ning 1940 suvel hääletu alistumise tee...
SISUKORD:
00:00 - kolm küsimust Pätsile ja Laidonerile
00:25 - spekulatsioon Eesti ja NSV Liidu sõjast
00:55 - sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt ja baaside leping
02:43 - olukord Eesti piiridel sügisel 1939
03:49 - kes võinuks olla Eesti peamine vastane?
04:17 - kas Eesti oli 1939 sõjaks valmis?
07:58 - kuidas oleks 1939 sõda Eestis alanud?
08:31 - Eesti juhtkonna tegutsemisest 1939
10:20 - kas vastuhakk tähendanuks eestlaste hävingut?
13:20 - Eesti NSV vs Eesti Rahvademokraatlik Vabariik
13:47 - inimohvrid sõjas vs hääletu alistumise korral
15:05 - Hjalmar Mäe kritiseerib hääletut alistumist
15:24 - Raul Pettai analüüsib võimalikku vastuhakku
16:45 - Mart Laar arutleb 1939 võimaluste üle
17:11 - Küllo Arjakas analüüsib Eesti võimalusi 1939
18:02 - Hannes Walteri arvamus
18:47 - mida arvas Juhan Peegel?
19:10 - Mati Õuna arutluskäik
19:40 - Leo Kunnas prognoosib sõja kulgu
21:22 - Eesti vs NSV Liit 1939
22:22 - Eesti vs Soome 1939
23:05 - kui 1939 puhkenuks sõda?
25:03 - kuidas toiminuks NSV Liit Eesti vallutamise korral?
26:24 - mida Eestis peljati?
27:05 - veel Eesti olukorrast 1939
30:01 - eestlaste ainuke vastuhakk Punaarmeele
30:17 - Eesti Vabariigi rajaja Konstantin Pätsi kalm
Isikunimed: Joachim von Ribbentrop, Vjatšeslav Molotov, Adolf Hitler, Kliment Vorošilov, Johan Laidoner, Martti Turtola, Konstantin Päts, Jossif Stalin, Nikolai Reek, Tiit Made, Jüri Uluots, Hjalmar Mäe, Raul Pettai, Juhan Peegel, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Mart Laar, Mati Õun, Leo Kunnas, Lennart Meri, Elmar Tambek
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
/ @meieajalood
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoffee.com/meieajalood
/ meieajalood
Aitüma! 💪
#eesti #ajalugu #meieajalood #estonia #eestiyoutuber
Hariv jälle. Eesti ajalugu tollest ajast, on kuidagi (erinevate asjaolude tõttu) peidus. Tänud, et viitsite möllata. Asjalik!
Alistumisega ei võitnud Päts-Laidoner isiklikult ja EW mitte kui midagi. Inimkaotused sõjas ning sõjajärgsetes repressioonides olid ilmselt läbi Eesti ajaloo suurimad. Minu isiklik arvamus tagantjärel targana - oleks pidanud vastu hakkama.
Põhja sõjas olid ikkagi hullemad 2/3 rahvast hukkus tolajal. Aga jah kui vaadata näiteks Soome ja Norra rahvakasu võrrelda 1939 aasta ja praegusega, siis täna nõukogu aja venestamisele kaotasid Eestlased oma 45% rahvast.
Nõus. Kaotada ei oleks midagi olnud sest peale punaste sissetulekut hukkus tohutul hulgal eestlasi nii kodumaal kui Siberis.
Samal arvamusel.
loomulikult oleks pidanud vastu hakkama, kui oleks ukraina lihtsalt alistanud oleks ukraina rahvus kui selline hävitatud
Hea osa, tänud tegemast!
ajaloohuviline Operaator
Oi, me täname. Te toodate ka väärt kraami, ongi viimased Jaapani seiklused ootejärjekorras. Varsti vaatan läbi need. 💪
- Operaator
Elagu Operaatorid! 🤘🏼
Aga alles avasime Pätsi pea? Mis teenete pärast?
Tõsiselt tänuväärset asja teed! Ajaloo peale peab mõtlema ja arutama, et oleks võimalik paremini edasi minna. Sinu teadmiste edasikandmise kvaliteet on kadestamistväärt. Tänud sulle!
Aitäh teile heade sõnade eest.
Aitäh !! Väga hariv ja õpetlik ülevaade !!!
Aga palun. 💪
Tõesti väga hea video ja loodan, et teete veel eesti ja nõukogude teemalisi videoid.
Põhiliselt kajastamegi Eesti ajalugu ja oioioi kui palju veel kajastamata. See meil ikka mitmeaastane projekt. Küllap aeg-ajalt ka nõukaajast midagi pajatame. 😉
Otse loomulikult oleksime pidanud vastu hakkama. Väga hea osa!
Eks sel teemal on väga palju erinevaid arvamusi ja hinnanguid, kuid vahelduse mõttes on endalegi sellised alternatiivajaloo osad põnevad. 🙂
Diivanil TV lobi uskudes on seda peale ajupesu lihtne õelda "oleks" - siis meid "poleks" jne.
Väga mõnus ja informatiivne. Edu ja jaksu.
Aitäh. Tarvis.
Just kuulasin teised videod ära ja kohe nagu kigitus, uus video. Super
Siis läks küll hästi. 💪 Uued osad meil tulevadki üldjuhul uue nädala esmaspäeval või teisipäeval kell 18. Viimasel ajal esimene variant.
suur tänu siit hästi tehtud ja välja räägitud ! 9/10 oleks pidanud vastu panna see on kindel!
Väga hea ja huvitav analüüsiv video! Kindlasti jätkake tegutsemist Eesti ajaloo teemadel! Aitäh :)
Aitüma. 💪
Aadul jäigi vähe puudu, et võita, aga kui Baltikum oleks vastu hakanud läheks asi väga huvitavaks. Tänud!
Oleks küll HUVITAV olnud, aga see et Mart Laar räägib et Eesti oleks pidanud kindlalt vastu hakkama on lihtsalt tagantjärele tema jutt, ta saaks ise isegi Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja - Maria Zahharova käest nii tolmab kere peale, mis ta jutustab.
Minu meelest jäi aadul ikka ropult puudu, ja ega see Suur-Saksamaa värk oleks eestlastele samuti halvasti, ehk halveminigi lõppenud, sakslaste plaanid olid kindlamad ja erinevalt tibladest oskavad nemad ka neid ellu viia.
Siinne hindab siiski üle Saksamaa võimekust. Tuleb meeles pidada, et Saksamaa ei huvitunud kuidagi kohalike vabadusest ning eriti lõuna pool tulnuks neist füüsiliseltki lahti saada. Saksamaa suurim viga oli natsiideoloogia, mis ei võimaldanud kasutada kommunismivastaseid rahvaid vene piiridel vene vastu täies mahus, vabaduse ja iseseisvuse lubadustel. Baltikumi vastupanu oleks muidugi täiendanud rinnet vene vastu 1939, pikemas perspektiivis, juhul, kui oleks säilitatud iseseisvus vmt, oleks koostöö läinud üle võib-olla Soome mudelile, aga mehi ja ressursse kasutasid sakslased koha peal ka, punamopi alla jäänuid võib arvus võrrelda võimalike sõjakaotustega ning täismahus ei oleks isegi vastuhakul säilinud meie tööstusvõimekus. Seega on kaheldav, kas isegi iseseisev baltikum oleks olnud palju kasulikum. Küll aga on tõenäoline, et oleks eestlastelgi siis taga nt Leningradi blokaadi taak, mis hoolimata vaenlasest oli siiski vaieldamatult räige ja ebainimlik, muidugi suuresti vene enda soovil.
1944a ju näitas, et vanka sai vastu koonu (Sinimägedes eriti). Muidugi see viha oli 1939a okupatsiooni pärast. Kuidas see 1918a vabadussõda küll ära unustati, oli ju teada kes seal ida pool elab. //// Teie saade on hästi tehtud. Jõudu uuteks.
Aitüma.
See kõik toimus Saksamaa relvajõudude toel.
Võib siia lisada veel ühe lause Hannes Walteri lühikokkuvõttest 1944 Sinimägede lahingute kohta:"Eesti väeosade osa ei saanud selles gigantses heitluses olla otsustav, kuid eesti sõdur näitas end maailma parimate vabatahtlike (saksa, vallooni, skandinaavia) väärilisena."
@@tarvovaina2140 noh, muidugi siinses arutelus on tõenäoliselt oluline, et idapoolnegi jõud olnuks kõvasti kehvem nii kvaliteedilt kui mahtudelt: alles oli lõppenud suurpuhastus, kui olid ka pead, ei olnud enam kaelu ja käsi, sõjaväe kaasajastamisega jäädi 1941 haledalt hammaste vahele, kogu potentsiaalselt mõistlik kraam mõnes muus võtmes visati sobimatute kaitserelvadena saksa lõugade vahele. Enne seda oli aga, nagu õigupoolest Eestiski, tehnika kohati ropult vananenud ja erinevalt meist ei saanudki enam loota kvaliteedilegi. Mis enam, ega Lõuna-Eesti maastik, isegi põllumajanduslikul ajajärgul, ole nii surmlihtsalt läbitav, pealegi olnuks kohalikel n.ö koduväljaeelis. Soome rinne oli muidugi raskemini läbitav, kuid ka laiem, seega tingimused ei olnud meil palju halvemad. Eesti rinde võrreldav kitsus paneb mind, muidugi amatöörina mõtlema asjaolule, et arvuline ülekaal pääsenuks ehk maksvusele pigem kurnamises, sest mingist alast saab vaid nii palju vägesid läbi liigutada. Ning kui meie puhul rääkida võimalikust sügissõjast, polnud soomlased veel enesekaitsega hõivatud, nende olukorras olnuks kasulik ehk siinseidki aidata, et endal oleks kindlam (Eesti-Soome sõjaline koostöö oli mõlema riigi jaoks vähemalt teatav ideaal ning ära rikkus selle peaasjalikult Eesti ärakukkumine, mis Soome olukorra tegi siinsete nõukabaaside tõttu hullemaks).
Väga huvitav ja hästi kokku pandud video !
Aitäh Teile.
Uskumatult põhjalik ja põnev, au saate tegijale 🙏
Aitüma.
Saates mainitud Hannes Walter on kirjutanud 12, august 1998 a. "Sõnumilehes": "Eesti, Läti ja Leedu armeed ei pandud sellele suurele proovile, milleks nad olid loodud. On võimatu spekuleerida, millise tulemusega olnuks relvastatud vastupanu N. Liidule 1939-1940".
Milline harvaesinev hea diktsioon !!! Super ! Hea kuulata .
mul oli esienene mõte et migni ekreiit ja kett tuli suhu. ajalugu oskariga on teema
Nii äge kuulata!! Mul ikka vedas, et UA-cam recommendis seda kanalit!
Rõõm lugeda. 🙂
Lõpus oleks võinud veel paar minutit relvastatud vastupanu liikumisest rääkida mida se tähendab nii meil kui teistel ja mis aimu se tegelikult annab Eesti vastu hakku võimest ja tahtest . Tekkis ju mingi hetk väga suur RVL
Seda teemat tulevikus ilmselt käsitleme mingis kontekstis.
Soovitan teil lisada oma põhjalikesse ja informatiivsetesse videotesse ingliskeelsed subtiitrid. See oleks hea neile, kes ei räägi eesti keelt.
Jah, väärt idee, kuid hetkel tõlketööks inimressurssi ei jagu. Tegemist siiski kahemehe kanaliga. Siiski, tulevikku oleme planeerinud eraldi ingliskeelse kanali, mis peakski kajastama Eesti ajalugu välismaalastele.
@@MEIEAJALOOD"crowdsource"? St: las rahvas panustab tõlkesse. Vast antud juhul suureks abiks ka väike õppevideo, kuidas today teha saab.
Väga huvitav. Mina uskusin samuti neid kuulsaid müüte.
Huvitaks ka, milline olukord valitses 1939 Lätis ja Leedus ja nende piiridel ning kas oleks saanud tahtmise korral teha Baltiriikidega koostööd? Koos oleks oldud kindlasti palju tugevamad.
Moskva võttis esimesena ette just Eesti, sest Eesti polnud erinevalt teistest Balti riikidest viinud läbi isegi osalist mobilisatsiooni. Ka asus Eesti kõige kaugemal Saksamaast, mille käitumise suhtes polnud Stalinil ikka veel täit kindlust (vaatamata Molotovi-Ribbentropi paktile).
Kolme peale kokku oleks suudetud mobiliseerida julgelt üle poole miljoni mehe, kahjuks oli 1930ndate lõpus ka Moskvale selge, et ühtset Balti löögirusikat ei kujune.
Stalini-Hitleri pakt lõi Balti riikide juhtkonna jaoks kõik kaardid segi...
Moskva kasutas väga oskuslikult sellist taktikat, et võttis Balti riigid ette ükshaaval. Lisaks pakkus Stalin Leedule präänikut - andis Leedule tagasi Vilniuse piirkonna, mille Poola oli omal ajal leedulaste käest ära kiskunud. Balti riikide puhul oli Stalin ka kaval ses suhtes - erinevalt Soomest ei nõudnud ta mingit territooriumi loovutamist.
Karelia, Ingria and Kola are Finland;
Jaanilinn and Petseri are Estonia;
Abrene is Latvia;
Karaliaučius is Lithuania;
Kurils and Sakhalin are Japan;
Kuban and North East territories are Ukraine;
Tuva is an occupied (in 1944) country.
right hand and ice sea harbour with Nickel too us too
Oleneb, mis hetkest seda "oleksit" vaadata. 1939. septembriks oli kaitsevõime nii käest ära lastud, et siis oleks olnud juba hilja midagi ette võtta. Soomlased olid võimalikuks agressiooniks paremini valmistunud.
Hanno Ojalo pakkus oma raamatus "Kui me valinuks sõja" stsenaariumi, et Punaarmee oleks kolme nädalaga Tallinnasse jõudnud ja siis oleks pandud ametisse Moskvale sobiv valitsus ja tehtud Eestist Ida-Euroopa stiilis rahvademokraatia.
Taaskord väga vajalik kokkuvõte ja koht mōtlemiseks. Suur tänu.
Aitäh.
Saate tegijatele: Eesti massimeedia on avaldatud ka Zeppo Zetterbergi ja Max Jakobsoni arvamused neis küsimustes. Zetterberg on Soome ajaloolane, Jakobson aga Soome diplomaat kes ise Jätkusõjast osa võttis.
Väga tubli töö! Jõudu edaspidiseks!
Aiüma. Jõudu tarvis.
Mart Laar eksib oma ütlustega Soome Talvesõja suhtes.Kaotati 70 000 meest ja vankad omakorda 120 000 meest.Niipalju siis tema matemaatikast ja ajaloo teadmisest!
Julgeks vastu vaielda. Arvestades selle ajastu punaarmeed, siis seal pandi rohkem rõhku inimressursile kui relvastusele ja muule elementaarsele varustusele. Seega punased saatsid oma inimesi lihtsalt hakklihamasinasse. Ma usun, et need hukkunute nubrid olid vähemalt 1:5'le soomlaste kasuks. Ehk siis iga hukkunud soomlase kohta minimaalselt 5 venelast.
Tegelikult varjatakse paljusid asjaolusid eestlaste eest Talvesõja kohta. Soome oli 1939 nii välispoliitiliselt kui sõjalise välisabi suhtes oluliselt paremas seisus kui Eesti. Need võrdlused on ilmunud nt. Heino Arumäe uuringutes.
@@tarvovaina2140 punastel oli ju piiramatu inimressurss keda lahingusse saata. Relvastus ja väljaõpe aga null. Minu vanavanaisa rääkis, et sakslaste poolel sõdides ei jõudnud kuulupildujast niipalju peale lasta, kuipalju tuli venelasi. Tihti jagasid lausa relvi, et kes hukkus, sellelt võeti relv ja sai järgmine märklauaks minna.
7:15 ua-cam.com/video/V2G_b2mlMhk/v-deo.html Советско-Финские войны. Часть 1. Mark Solonin
Aitäh.
Leo Kunnas on õige mees 😊
Nendel teemadel on Leo Kunnas Eestis kindlasti enam kui pädev.
24:58 just nende balt-sakslaste ,kui ka Eesti soomlaste ja rootslaste tõttu saanuks abi kutsuda nii lennukite , laevade ja relvade osas. Sõdureid 30.000 ja lennukeid 300 , kahureid 600 ja sõjalaevu 100 juurde.
Inimressurss on väärtuslik ainult siis kui rahvas ikka teeb tööd.
Mine tea, võibolla küüditamised toimusid kuna Siberis kohalikud polnud kasulikud.
Miks mul on De'javu tunne. Jälle venkud. Jälle Fritzud. Ühed pressivad idas ja teised lõunast.
Kas variant et Baltiriigid oleksid võinud ühineda ei oleks võimalik olnud?
Ei olnud võimalik - valitses vastastikune umbusk. Pluss see, et Leedu ja Poola olid omavahel tülis. Soome pidas end demokraatlikusse Skandinaaviasse kuuluvaks, ega olnud autoritaarsest Baltikumist eriti huvitatud. Lisaks tegutses Moskva aktiivselt kulisside taga, välistamaks tugeva Balti koostöö teket...
Täpsemalt öeldes -asi ei olnud autoritaarsuses, vaid Soome ei soovinud ennast siduda võimaliku NSVL-Balti riikide konfliktiga.
Ja tuletagem meelde seda kuidas alles paar aastat tagasi Eesti nuias Soome sõjalist abi võimaliku konflikti korral ja Soome praegune president vastas, et.....me ei saa teid kuidagi aidata.
@@tarvovaina2140 Ma panustaksin praegugi rohkem Läti ja Leedusse ning toetaksin Poolat , Soomest pole küll midagi loota. Vaevalt, et need Soomlased endagi eest suudavad seista
@@janikaharma5003 Huvitav mõte millele vastu vaielda on raske.
Lisan siia, et paraku varjatakse eestlaste eest paljusid asjaolusid mis 1939 Soome asetasid oluliselt paremasse seisu kui Eesti. Üks asjaolu on Põhjamaade poliitiline toetus ja just Rootsi sõjaline abi Soomele.
Kui Teil teema vastu huvi on, siis, alustuseks, Postimehes on ajaloodoktor Ago Raudsepal kirjutis sellel teemal.
15.mai 2021 "1939-1940. demokraatia ei oleks Eesti riiki päästnud"
Ja saate tegijatele veel - uurige mida on nende aegade kohta öelnud sõjas osalenud mehed. Muud arvajad.....
Hetkel on käepärast Harri Rendi, Remi Milki ja Paavo Loosbergi arvamused.
Esimene on öelnud, et kes teab mis oleks tulnud, selle üle võib lõpmatuseni vaielda ja viimased kaks on öelnud, et olukord oli lootusetu ja seepärast valitsus sellise otsuse langetas.
või olid müüdavad
Mis on teie arvamus sellest?
Eesti riigi suurim nõrkus 1939 oli see, et ühtäkki leiti end olevat ilma ühegi liitlaseta. Huvitav oleks muidugi spekuleerida, mida oleks välispoliitiliselt teisiti tehtud, kui 1934 riigipööre jäänuks ära ning demokraatlik riigikord edasi oleks kestnud. Tipp-poliitikasse oleksid sekkunud ka vabadussõjalased. Üks on selge - Moskva pelgas vabadussõdalaste võimuletulekut. Moskva üritas kõigiti nurjata ka Balti riikide koostööd.
Kindlasti arvame, et ära oleks pidanud jääma lõputu ja alandav lipitsemine kommunistide ees, kõik need lõputud toostitõstmised Stalini auks ja terviseks.
Ehk jõudis tõeni kõige lähemale vana kogenud poliitik Jaan Tõnisson, kes 1940 ütles, et oleks pidanud kas või paar pauku kommunistide suunas laskma...
@@MEIEAJALOOD Teie arvamus on väga huvitav.
Videos jäi mainimata, et Soomet aitas kaasa see, et Nõukogude sõjavägi polnud talveks valmis ja otsustas kasutada väga imelikku taktikat.
Isegi, kui inimakaotused oleksid olnud väiksemad, siis majanduskahju oleks olnud ikka suhteliselt sama, kui Eestis oleks kehtestatud kommunism.
Mis oleks saanud Eestist Operatsioon Barbarossa ajal?
Kui hüpoteetiline sõda oleks lõppenud vaherahuga, võib alternatiivses tänapäeva Eestis tekkida sama küsimus, mis Prantsusmaal meie ajaloos tekkis. Kas vaherahu oli õige otsus või oleks tulnud sõdida lõpuni?
@@andrevont9065majanduskahju millal ning kui kauaks? Siin ei saa ka unustada okupatsiooni kestust, raudse eesriide mõju, ning täieliku nõukogude monopoli...
Siin jällegi võta võrdluseks Soome. Jäägem eeldama et soome tulnuks sõjast välja sarnaselt (samaselt) - kas vabamajanduslik Eesti polnuks mitte kaubanduselu veelgi kiirendanud?
Sõjaga sammuti - ühisvaenlane liidab: olnuks või üks ainumas baltiriikidest aegsasti hambad irevile löönud, asunuks ka teistel rahvastel süda saapasäärest välja kiikama...
+100!
Kõik nagu õige aga ärme unustame seda et 41 aastal oleks läinud ikka kõik peese.Kas me oleks saanud sama staatuse nagu Soome on küsitav.
Please add English subtitles
Unfortunately at the moment we dont have manpower for that (translation related work).
@@MEIEAJALOOD 😕
You should add an option for automatic translation subtitles@@MEIEAJALOOD
Jube kummaline et Balti riikide (ja Soome )vaheline koostöö enne 39. a oli niivõrd nigel et ei suudetud praktikas ühtegi sammu astuda ennetamaks seda mis päriselt juhtus. Muidugi tagantjärele on hea rääkida, Nõukogude liit vs “neutraalsed” väikeriigid ei ole päris sama asi mis praegune venemaa vs Nato.
Minu vana vanaema küüditatti
Siiralt loodan, et need hirmsad ajad enam mitte kunagi meie rahva jaoks ei kordu....
- Operaator
siinkandis tehti terved külad tühjaks ja saadeti siberisse, arva ära kes olid küüditajad? eks ikka eestlasded ise
Rumal ja kontekstist välja rebitud.
Tänud tagasiside eest.
Pätsil oli valida kas Hitler või Stalin .
Pätsukal oli valida rahvas ja kodumaa.
Альтернативная История,
( Как было бы, если бы),
В 1945 М году к Сталину поступило донесение о сильных антисоветских настроениях в Литве, Латвии и Эстонии,
,, Пётр Первый прорубил окно в Европу-- а я прорублю дверь, - решил Сталин,
Территория Балтии много веков была ареной борьбы между Россией и Западом, Одним нужен был полноценный выход к морю, Другим нужно было заблокировать на суше конкурента,
И, как всегда, веками страдало Местное население, Из за крайне выгодного геополитического расположения своих территорий,
Любой чужак давно воспринимался негативно,
Сильно негативное отношение к России, настроения - прозападные,
Вот она, ,, пятая колонна,,
А ведь на случай конфликта с Западом, здесь будут бить в спину,,,,
Тут и Прибалтийсктий военный округ, и Балтийский флот,
Было решено : выселить коренное население, Эстонцев - на Сахалин( плюс Южные Курилы), туда же - корейцев из Средней Азии и коммунистов из Кореи, (Весь!корейский полуостров уступлен США,)
Сахалинская ССР,
Латыши и литовцы - на Камчатку, Плюс Командоры и о, Карагинский Камчатскпя ССР, ,
Средние и Северные Курилы - Хабаровский край,
Итак, с 1946 года Прибалтика - вся русскоязычная,
Сахалин и Камчатка - отдельные, закрытые для в, езда республики, Так что никаких свободно приезжающих ,, чужих,,
Практически, нетронутая природа, рыбы и дичи - хоть завались,
На Сахалине эстонцы и корейцы расселены вперемешку, Их, практически, поровну, Чтобы общаться между собой, учат русский,
Очень скоро эстонцы убеждаются, что их соседи, корейцы - тихие, очень трудолюбивые, честные люди,
Да и коммунисты - корейцы не лезут к ним, И не только коммунисты,
В знак уважения, они учат ещё и язык друг друга
СССР стремится сделать Сахалин и Камчатку витриной страны на Востоке, Обеспечение на высоком уровне, Развивается промышленность, В 1953 М, после смерти Сталина, всех коммунистов немного утихомирили,,,
Прошло 45 лет,,,,,
Распадается СССР, Сахалин и Камчатка получают независимость,
Япония поднимет вопрос о Южных Курилах,
Россия, чтобы,, сохранить лицо,,, советует обратиться к Сахалину,
Дескать, мы тут ни при чем, Это - территория Сахалина,
Сахалинцы идут навстречу Японии, Южные Курилы отходят ей,,,,
С Россией подписан у Японии мирный договор, Наконец то!
Япония, в знак благодарности, мощно помогает Сахалину,
Не дремлет и Корея, ( а у многих родственники на Сахалине) которая вся развита, как сейчас Южная,
Корея и Япония - конкуренты, Обе отчаянно боятся за свое влияние на Сахалине,
Обе страны за короткий срок помогают вывести экономику Сахалина на уровень, близкий к ним,
Плюс, нефть, газ и ещё много чего на Сахалине,
Сахалин становится очень престижной страной, Что то вроде Новой Зеландии или Исландии,
Учитывая склонность корейцев к Европе, начинается настоящая ,, эстономания,, Шутят, что желающих выучить эстонский больше самих эстонцев,
Мега - звездами становятся Brigita Murutar и Karl - Erik Taukar,
Родившиеся и выросшие в 21 М веке на Сахалине эстонцы говорят так :
,, Да, потеряли старую Родину, Это было, Но мы родились и выросли здесь, на Сахалине, Прекраснейшая природа, Много полезных ископаемых, Очень богатый остров, Спокойно от всех, Делить нечего,
Мы живём вдали от европейских катаклизмов, отдельно, Рядом - соседи, с которыми мирные отношения,
Да, наши деды и прадеды многое перенесли,
Получается, ради того, чтобы мы жили гораздо лучше, чем если бы остались в Европе,,,
В заключение приведу слова Нобелевского лауреата :
,, Моя гипотеза казалась всем абсурдной, фантастической, вздорным бредом, лишённым всякого здравого смысла и логики,
Но именно поэтому она оказалась верной,,
Я эстонского не знаю, но ты по-любому не прав