Aleksander Sildos - Kitsa tunni kasu

Aleksander Sildos (27.08.1891-11.06.1976) oli aastatel 1964-1970 Eesti EKB koguduste vanempresbüter (praeguses mõistes Eesti EKB Koguduste Liidu president).
Ta sündis Jaanilinnas töölisperekonnas, laste parema hakkamasaamise huvides oli koduseks keeleks vene keel. Töömeheteed alustas Kreenholmi Manufaktuuris kangruna. Isikliku päästmise elas läbi 22-aastaselt vennastekoguduses. Oli Narva Sinise Risti juhataja, korraldas pühapäevakooli tööd ja oli koolis usuõpetajaks. Ta on tegutsenud rändmisjonärina ning palgalise jutlustajana.
Sõjaväes juhtunud õnnetuse tagajärjel olid tal kahjustatud käsi ja silmad.
Aleksander Sildos oli Narva Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse pastor kuni sõja ajal lahkus purukspommitatud Narvast Tallinnasse. Kui Eesti vabakogudused liideti ja moodustati Eesti EKB Liit, sai ta selle kantselei juhatajaks. Suhtlemises EKB Üleliidulise Nõukoguga Moskvas tuli kasuks Sildose hea vene keele oskus.
Aastatel 1951-1957 täitis ta Kiviõli EKB koguduse presbüteri kohuseid. 1964.a. õnnistati Aleksander Sildos Tallinna Oleviste kirikus EEKB Liidu vanempresbüteri ametisse. Aastatel 1966-1969 oli ta EKB Üleliidulise Nõukogu liige.
Aleksander Sildost meenutatakse asjaliku, rahuliku ja tasakaaluka usklikuna. Tema jutluseid võib trükis leida 1935. aastal välja antud kogumikus „Adra ja sirbiga Issanda põllul“ , ta on kirjutanud luuletusi, mis on ka viisistatud.
Aleksander Sildosest on kaitstud magistritöö EELK Usuteaduse Instituudis (Toivo Kaasik „Aleksander Sildose vaimulik tegevus Eestis ja tema vabakoguduslike vaadete kujunemine“).