ESTAI - Pätipoiss

Tänava tolmus kasvanud lapsed nagu umbrohi,
kooli asemel õpivad elu läbi rusikahoobi.
Päeval on vaikus, aga öösel kõlab ohtrad karjed,
kellegi kodus jälle tühjaks löödud on sahtel. Kus
on õiglus, küsib ema, kelle poeg on kadunud,
politsei käsi laiutab, nagu see poleks nende probleem.
Pättidest iidolid saavad, nad tänava juhid,
kus keegi kaotab, teised võtavad uued juhid.
Narkoraha taskus, relv kabuuris,
süütus kaob kiirelt, kui mängus on kuulisadu.
Kuid miks me vaikselt pealt vaatame,
kui nad ahelatesse jäävad ja ühiskonnast eralduvad?
[Refrään]
See on mäng, kus kaotajad jäävadki kaotajaks,
tänavad räägivad, aga kuulad vaid vaikust sa.
Pätipoiss kutsub, aga valik on sinu oma,
kas oled vaba või jääd lõksu nagu rott.
Pargipingil noor, pudel käes ja silmad klaasis,
tulevikku pole, ainult minevik valitseb taas siin.
Naabrimees tapeti eile võla pärast,
aga keegi ei räägi, sest kardavad vastast.
Reeglid tänavatel karmid nagu jää,
õiglus siin puhkab, selle asemele tuli vägi ja mäss.
Sõprust mõõdetakse rahaga, mitte sõnadega,
sest iga liigutus võib lõpetada elu noa hoobiga.
Kus on lahendus, küsib igaüks meist,
aga vastus on peidus, nagu tegu oleks riikliku saladusega.
Kuid kuidas parandada purunenud põlvkonda,
kui ühiskond pigistab silmad kinni, teeskleb pimedat?
[Refrään]
See on mäng, kus kaotajad jäävadki kaotajaks,
tänavad räägivad, aga kuulad vaid vaikust sa.
Pätipoiss kutsub, aga valik on sinu oma,
kas oled vaba või jääd lõksu nagu rott.
Õigussüsteem valetab, et keegi hoolib,
kuid reaalsus näitab, et keegi pole riigikogus troonil.
Poliitikud räägivad, et lapsed vajavad abi,
aga raha läheb villadesse, mitte sinna, kus on vaesed.
Kooliuks on suletud, klassid tühjad ja külmad,
selle asemel saastatakse tänavaid uute müükidega.
Laste unistused uputatakse alkoholiga,
tulevik puruneb iga päeva ja tunniga.
See pole elu, mida valiti, vaid sund,
süsteem ise surub noored tänavale mässama.
Kes vastutab, kui tulevik hääbub suitsus?
Kus saame need vastused mida riigikogu meile ei anna?
[Refrään]
See on mäng, kus kaotajad jäävadki kaotajaks,
tänavad räägivad, aga kuulad vaid vaikust sa.
Pätipoiss kutsub, aga valik on sinu oma,
kas oled vaba või jääd lõksu nagu rott.
Ja nii kordub, päevast päeva see ring,
uus põlvkond kasvab, aga ees pole tulevik neil helge.
Pimeduses on valgus, seda näha ei oska,
sest lootus on maetud betooni ja SEDA KURAT ME EI TAHA!
Küsimus pole ainult neis, vaid meis kõigis,
ühiskond ise on puue, mis tõstab püsti võlad.
Kas suudame murda mustrid, mis meid vangistavad,
või jääme vaatama pealt, kuidas noored langevad?
Valik on meie, kuid aeg hakkab otsa saama,
teod loevad rohkem kui tühjad sõnad Toompeal.
Tänav räägib ja ootab vastust, mis ei kosta,
kas ehitame silla või laseme kõik sellel sital minna?
[Refrään]
See on mäng, kus kaotajad jäävadki kaotajaks,
tänavad räägivad, aga kuulad vaid vaikust sa.
Pätipoiss kutsub, aga valik on sinu oma,
kas oled vaba või jääd lõksu nagu rott.