Helle-Moonika Helme: Raha on Rail Balticus ja rohepöördes, kus on miljardid mängus

Head kolleegid! Et ei läheks kogu see kõnede voor liiga maskuliinseks, siis ma mõtlesin, et ma tulen ja ütlen ka paar sõna. Tegelikult need küsimused, mis me selles arupärimises esitasime, ju tegelikult tõukusid sellest informatsioonist, mis ühtäkki nii-öelda purskus meediasse. Nagu ma juba ütlesin, siis ega me tegelikult - ei meie, Riigikogu liikmed, ega ka tegelikult terve ühiskond - ju väga palju sellest ei tea, mis seal valitsuse suletud uste taga siis ikkagi sünnib: mis plaane seal peetakse, mis mõtteid seal hautakse ja mis otsuseid seal vastu võetakse. Ega Riigikogu on meil ka siin juba tegelikult päris kõvasti elimineeritud nii otsuste vastuvõtmise kui ka debattide, arutelude jaoks. Arupärimised ongi üks sellistest vähestest võimalustest, kus me saame vastava valdkonna ministri meile siia Riigikogu ette ja saame talle esitada küsimusi, no olenevalt ministrist saame siis kas rohkem või vähem ümmargusi vastuseid. Ja noh, tegelikult me oleme selles arupärimises küsinud päris konkreetseid küsimusi, aga noh, nagu ikka, tuleb vastuseks sellist ümmargust juttu, kuid midagi siiski kõikidest nendest arupärimiste käigus olevatest teistest diskussioonidest me ikkagi saame ka mingit tõde välja nokkida. Ja mis me siis täna teada saime: kuigi meediast me saime juba lugeda, noh, suhteliselt kategoorilises imperatiivis, et Suurbritanniaga juba peetakse läbirääkimisi, Suurbritannia on juba oma mingisuguse, jah, Ühendkuningriigid on juba oma mingisuguse sellise nägemuse esitanud, mida nemad siis Eestilt ootavad seoses sellega, et Eesti võiks oma vanglaid välja rentida, siis täna me kuulsime, et oi-oi, tegelikult ei ole siin mitte midagi, meil on siin eelkonsultatsioonid, aga samal ajal vastusest me kuulsime juba ka, et mida kõike on tehtud, mida kõike on arutatud ja juba on mingid punased jooned kõik paika pandud ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult jutu kokkuvõte oli see, et ega tegelikult ju midagi ei toimu ja ei pruugi tulla. Me teame, kuidas siin eelmise valitsusjuhi huuled liikusid ja nendelt võisime lugeda, aga see, mida me sealt võisime lugeda, pärast selgus, et ei olnud sugugi mitte tõde. Ja noh, me siin kuulsime ka seda, et me lahendame selle vanglate väljarentimisega õige mitu probleemi. Kõige suurem probleem, mida me siis pidime sellega lahendama, on see, et meil on teatavasti riigieelarve suur puudujääk, ehk me just nagu sellega lahendame seda probleemi, teenime riigile tulu ja kõik on väga õnnelikud. Aga kas te teete nalja? Väidetavalt see 30 miljoni suurusjärk, eksole, 10 miljonit siia-sinna, see suurusjärk on tegelikult naeruväärne, kui me räägime riigieelarve miinusest, sest me ju teame, et riigieelarve puudujääk on miljardites. Ja siis me oleme seda debatti siin erinevatel teemadel juba väga palju pidanud, et kust siis valitsus üritab seda raha kokku korjata: üritab lastega kodus olevatelt emadelt ravikindlustust ära võtta, peretoetusi ära võtta, laste toetusi ära võtta; siis pannakse juurde inimestele visiiditasu, kui nad lähevad arsti juurde. Igalt poolt korjatakse niimoodi napilt kokku, siit ja sealt. Aga teate, kus raha on? Teate, kus teie raha tegelikult on? Raha on Rail Balticus, sadade miljonite kaupa, rohepöördes, miljardites on seal raha. Jätke paljud asjad ära, tõmmake pidurit ja teil on riigieelarve puudujäägi probleemid lahendatud mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus pikkadeks aastateks ja üldse, ma vaatan, mis imelikud majandusmudelid siis sellel valitsusel välja on pakkuda. Kõigepealt me kuulutame elutähtsa CO2 mürgiks, paneme sellega õudse äri püsti ja hakkame sellega kauplema, raha muudkui liigub, aga selle läbi keerame normaalse elu täiesti pea peale, inimestega ei arvesta, ja nagu see vanglate teema selle kõige suure mõttetuse kõrval, mida valitsus on ette võtnud koos Euroopa Liidu teiste suurte juhtidega. Tulemus on see, et inimestega absoluutselt ei arvestata.
Helle-Moonika Helme kõne on täismahus kuulatav videos!