METSAVELI MIKI
Saatusekaaslast Mihkel Ausmaad meenutades.
Tekst ja muusika Ottniell Jürissaar, esitab Jüri Aarma, kirj Läänemaa metsas 1945. a.
Metsaelu põrgupäevil pikil
tõstis tuju metsaveli Miki:
tal lõbus noot,
tal anekdoot
või väljamõeldud naistelood.
Vahest aga, kaelas kirju kiki,
kandis ette silmapettetriki
ja naeris taas
kõik tihke laas
ja meelest läksid sünged sood.
Külanuhke
põõsa takka
mülka äärde tiris ta -
jagas muhke,
et ei hakkaks
nuhid enam nuhkima…
Las tulla tuisk ja tuul,
käis Miki muigesuul,
ei taband püssikuul,
ei pikker kuusepuul
ja polnud tähtsust muul,
kui sõbra naeratusel truul,
naeratusel truul.
Ükskord aga järsku kadus Miki.
Võttis ühes noodid, naljad, trikid.
Jäi vaikseks taas
kõik soo ja laas -
hall uduvaip kui nukrus maas…
Hinges aga ikka meil me Miki
metsapäevil põrgulikult pikil:
ta lõbus noot,
ta anekdoot
ja väljamõeldud naistelood.
Miki! Miki!
Metsaveli Miki!
Miki!
-------
Kuva: Metsavennad oma punkri ees õlut rüüpamas.
ajapaik.ee/photo/535707/metsavennad-oma-punkri-ees-olut-ruupamas/